A day to remember: 1. august

A day to remember: 1. august: XXXVII ehk lihtsuses peitub võlu ja nii seniilne, kui see ka poleks, tuleb siiski suvel võtta vähemalt pooled pakutavatest tegevustest vast...



Imeline, meid ümbritsev maailm võlbki meid oma lihtsusega, kuigi samas on ülikeeruline kooslusena

Jaanist suurde suvesse

Viimane kord oli siis teemaks Jaanipäevaeelne suur koolide pereheitmine ja eks neis koolilõppudes oligi palju nii ilusat romantilist ja samas ka kurba. Aga see on elu ja paraku olid sellised koolilõpud väga paljudele noortele elu tipphetketeks - ees ootavad uued valikud, oma raskuste, murede ja rõõmude, kohati koguni lausa ängistava teadmatusega. Nii ka meie kodus valitseb suur ootusärevus- mida Greete edasi teeb. Avaldused on sisse antud nii mitmessegi kohta aga eks aeg näitab.
Endal on siis käes see pikk kooliõpetaja suvepuhkus. Oi kui tühi tunne hinges tegelikult valitseb ja lausa imelik kohe, et ei pea ühest koolist teis kihutama, töid parandama, tunde ette valmistama ja järeltöid tegema - korraga on nagu karussell peatunud.

Jaanilaupäev möödus Pikasillas suguvõsa kokkutulekul. Tore oli näha oma juuri ja harusid nii lähedalt kui kaugelt - nii noori kui vanu.

Kokkutulek toimus Merle ja Aivari kodus

Kokkutuleku sportlik pool

Siin me oleme

Kokkutuleku lahutamatu osa oli grillimine

Täiskomplekt Pikasilla kokkutuleku pilte on siin

Kiirustasume küll kokkutulekult koju. et minna koduküla jaanitulele, kuid pidu oli peal ja kaasa ei viitsinud välja minna, nii pime oli, et kedagi ei näinudki kus rahvas puntidena istusid, Helistasin siis ühele oma sõbrantsile, kutsusin välja, vestlesime natuke ja siis läksin koju. Jaaniöösel istusin siis arvutis ja aitasin ühel kenal noorel neiul tuju tõsta, kelle noormees ei kutsunudki sõnajalaõit otsima.

Jaanijärgne nädal möödus suure lõõgastumise tähe all, Õppeaasta lõpp oskab alati minu nii tühjaks teha, et kogu energia kulub eimittekuimillegi  tegemisele.

Järgmine nädalavahetus kulus siis autovahetusele. Elus on ikka nii, et kellegi vanast saab teise mehe uus.

Loodame, et meie uus pereliige saab meid teenida hulga aastaid. Vana auto teenis meid palju aastaid, alguses õe firmas ja siis pereautona. Viimased aastad oli ta meie teeniustuses. Praktiliselt kordagi ei vedanud ta meid alt, ei käimamineku ega ka teelejätmise osas. Kaugeimat punktid olid Põhja  - Soome ja Lõuna - Venemaa rääkimata lühematest Poola, Soome või Venemaa otstest. Kahjuks aga sai tema aeg otsa  ja nüüd teeb mul üks noor sõber sellest lumerajaauto, millega saab siis talvel oma sõiduoskusi lihvida.

Tuult tiibadesse - kallid lõpetajad

Nüüdseks on siis koolimajades pereheitmine toimunud ja tarkusetemplid hakkavad tasapisi oma uksi sulgema ja suvine vaikus on neis võtmas maad. Õpilaste - õpetajate asemel sagivad neis remondimehed, muutes ruumid soojemaks ja värskemaks, et sügisel saaks uue hooga alata. Õpilased, ka suvetöölised on teenitud vaheajal ja ka koolipersonalil käes puhkuste periood. Minul on siis täna esimene puhkusepäev ja seda tuleb nautida täiega. Kohe imelik tunne, et ei pea tööle minema.

Koolilõpetamine - kurb ja pidulik ühteaegu, on iga noore inimese jaoks tipphetk, aga ka uute, sageli esimeste valikute tegemise aeg. Paratamatult lagunevad klassid ja iga noor peab lendama oma armsakssaanud pesalt uude pessa ja lahkuda tuleb sõpradest, et uues kohas leida uued. Selle lennu juures tuleb paratamatult arvestada oma tiibade tugevusega ja seetõttu tulebki teha õige valik lennukõrguse, kiiruse ja kauguse näol.

Ühte aga kindlasti teile - kallid lõpetajad, ärge oma kooli, klassikaaslasi ja sõpru unustage. Tulge ikka aeg - ajalt läbi oma koolist, mis aastateks oli teile teiseks koduks. Mahajääjad ju ootavad teid!

Rapla Ühisgümnaasium

Meie pere tipphetk - Greetele oli see kool koduks alates 6. klassist. Mis saab edasi - ka tema peab oma valiku ise tegema. Siiani oli asi lihtne - kõik käis nagu kindla sõiduplaani järgi. Kahjuks ei tea seda ta veel isegi, mis edasi saab.

Pere koos Greete tipphetkel

Suurem ring õnnitlejaid

Rapla Ühisgümnaasium 12 H lend

Nendest noortest nii mõndagi õpetasin kui nad olid allea 7. klassis ja teemaks oli bioloogia. Kahele neiule ja ühele noormehele neist olin õpetajaks ka kunagi Hagudi koolis

Videoklipi leiab siit

Pildigalerii on siin

Eidapere kool

Eidapere lõpetajad 2012

 Traditsiooniline lõpetajate puu istutamine

Need toredad noored on oma töö siin teinud.

See kaunis lillekimp toodi mulle, kui endisele klassijuhatajale

Tore lend oli, olin neile klassijuhataja kuuendast kaheksanda klassi poole peale., õpetades neile 6. klassis arvutiõpetust, 7. klassis loodusõpetust, 8. klassis füüsikat ja keemiat. viimasel kooliaastal veel lisaks ka matemaatikat. Loomulikult oli meil ka kaotusi, niiet lõppu jõudsid 1 neiu ja 5 noormeest - Moonika, Tauno-Kardo, Artur, Allar, Tanel ja Siim, Kahju, et Siim ei saanud lõpuaktusele tulla. 

Eidapere kooli lõpuaktuse pildid leiad siit

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium

 Põhikooli lõpuaktus

 Aktusel

Victooria ja Kätlin olid minu õpilased ka Eidapere koolis

 Klassipilt koos õpetajatega

Viimast korda klassiruumis koos

Nende noorte inimestega kohtusin vaid korra nädalas - igal neljapäeval nii füüsika kui bioloogia tunnis. Ja kui kokku saime siis tegime ka tööd. Pildile jäidki vaid tublimad, sest kahjuks paljud sügisel alustanuist ei suutnud oma tipphetke ära oodata.


Põhikooli lõpuaktuse pildid on siin:
Peetri tehtud pildid kooli kodulehel on siin
Videoklipp on siin

Gümnaasiumi lõpuaktus

Need noored toredad inimesed on minu käe all füüsikat õppinud 3 viimast kooliaastat. Nii mõnigi ende hulgast on olnud minu õpilane ka põhikoolipäevil nii Raplas või mujal. Nii arvukat gümnaasiumilendu ei ole  meil varem olnud ja paraku oleme seega maakonna suurim gümnaasium.  Selle lennu omapäraks on see, et allaandmine ei olnud moes ja üksteist toetati alati.

Galerii gümnaasiumi lõpupiltidest on siin . Ka nende piltide autor on Peeter Linnamäe.

E. Vilde  nim. Juuru Gümnaasium

 Põhikooli lõpuaktus

Mul on olnud suur au olla kaks aastat selle suurepärase klassi sõbralike ja toredate 22 neiu - noormehe füüsikaõpetaja. Saavutasime nendega juba 8. klassi alguses üksmeele ja seadsime ka oma piirid. millest kinnipidamine oli meile mõlemale poolele iseenesestmõistetav. Eelmisel õppeaastal olid nad mu lemmikud. klassijuhataja Anne Järvik on suutnud nad muuta toredaks töiseks ja sõbralikuks üksuseks. Sügisel, kui tekkis küsimus minu jätkamises õpetajana, toetasid nad mind  - ja see andis jõudu jätkata ja seda oi kui palju.

Loodan paljudega neist nii väga - väga sügisel nüüd juba gümnaasiumiosas  klassiruumis kohtuda. Usun ja loodan, et me leiame tee sinna.

Gümnaasiumi lõpuaktus

Töötasin Juurus füüsikaõpetjana kolm ja pool aastat ja see mõnus, tohutult iseseisev klass on siis tervena saanud füüsikateadmised minult. Pool aastat oli eelnevalt mul au neid õpetada ka põhikoolis.  

Ja siin nad siis on koos oma armsa klassijuhatajaga oma elu tipphetkel vana, kuid armsa koolimaja ees. Südames suur rõõm ja hinges natuke kurbust. Ees ootavad aga uued katsumused. Edu teile - nüüd siis juba kallid vilistlased.

• Iga vana asja lõpp on uue algus

• Võidelda, otsida leida ja ei mitte kunagi alla anda.

• Oh kooliaeg, oh kooliaeg ..... 

• Austa ikka oma kooli, klassikaaslast sõpra head, ole viisakas ja hoolas, õpetajaid meeles pea.

• Per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede poole. 

Mooramees on oma töö teinud

Elu on tervik. mida terviklikumalt me suudame seda edasi anda seda tervemad me oleme ja seda terviklikumalt suudame me seda edasi anda.Tükeldamata aines, ajas, kohas ... jne ...
Ja kevadest ongi saanud märkamatult suvi jahedavõitu, aga ikkagi suvi. Eksamikarusell hakkab tasa ja targu oma tuure maha käima - ka esimesed riigieksami tulemused on jõudnud juba koolidesse rõõmustamaks aga vahel ka kurvastamaks abituriente.

Reedel oli siis see kardetud põhikooli matemaatikaeksam. Eksam nagu eksam ikka, võib - olla varasemate aastatega võrreldes hästi töömahukas. Ebatraditsiooniline oli murdvõrrandui abil lahenduva tekstülesannete sattumine valikülesannete hulka.
Kuis siis läks? Tahtsin ja lootsin - ikka nii väga väga tahtsin, aga paraku kukkus välja nagu alati. Üks mu poistest ei jõudnudki kohale - ju oli vedurijuhi kell vale ja rong sõitis nina eest ära. kahjuks üks mu poistest pidi maitsma ka kaotuskibedust, kuid eks ka negatiivne kogemus nii mõnigi kord rikastab elu. Õnneks on nendel mehepoegadel võimalus ka korduseksamiks ja loodame parimat.

Laupäeval sai Pärnus käidud külas sugulastel ja ka Greetele lõpukleidiriiet ostmas. Pühapäev kulus jällegi sellele mammutprojektile, mis sai nüüd siis ka heakskiidu. Kirjutasin faceboocis:

Täna sain siis suure asjaga ometi valmis. Elektrooniline füüsika 1. kursus gümnaasiumile "Füüsikalise looduskäsitluse alused" Põhitöö kõrvalt selline projekt võttis hulga aega ja närvi. Olin juba loobumas, kuid mul pole tavaks alla anda. Saatuse irooniana - olen selle autor mina, ilma isegi nooremõpetaja kutseta ühe väikese maagümnaasiumi bioloogist füüsikaõpetaja.

Esmaspäev hommikul füüsika eksamieelne konsultatsioon ja lõunast siis õnnitlema üht oma noort sõpra, kellele võtsin kaasa parima mida eales selleealine noormees oodata võib.
Täna teisipäeval siis füüsika koolieksam ja nagu faceebookis kirjutasin:

Füüsika koolieksamid siis tehtud :D - kaks väga head, neli head, neli rahuldavat hinnet. Ühel noormehel kahjuks ebaõnnestus. :( Riigieksamitegijaid 2 aga nendest ei tea kahjuks veel midagi :(




Õpilased kirjutavad sõnumites:


jess  tänan teatamast  jõudsin alles koju ja sul juba kontrollitud, käbe oled 


Ma olen väga õnnelik selle üle!Kuidas see ütlus oli,kui oli vaja eksamit valida?Usalda jumalat ja õpetaja Metsmad;)AITÄHH!!!



Olen neljaga vaga rahul sest oleksin mingi teise eksami teinud ei oleks mul nii hästi läinud. Te ei valmistanud mulle pettumust! Olete vaga vastutuleilik ja hea õpetaja! 




Suured tänud Teile!

• supper... kusjuures ma ei ole su sõnumit näinud
• aga aitähhhh Õpetaja

Sellised momendid annavad tohutu energia ja jõu edasi elada ja on mille nimel edasi võidelda

Ja hakkavadki asjad koomale saama, eilsest ei ole ma ka enam Juuru kooli õpetajate listi liige ja viimane tööpev on reedel. Mooramees on oma töö teinud.

• Kõik, mis särab, ei ole veel kuld. 

• Tahtsin paremat, aga välja kukkus nagu alati 

• Elu on keerulisem, kui arvata võib. 

• Asjad käivad ikka tähtsuse järjekorras. 

• Kui kinnitad polti, siis väldi selle ülekeeramist. Viimane pingutus võib kogu süsteemi purustada. 

• Aidata saad ainult neid, kes seda ise soovivad.

Moskva rongist ja mateeksamist

Nõukogude perioodist on jäänud mulje,et asjad reastatakse ikka tähtsuse järgi. Tollal sõitis üks rong päevas Tallinnast  Moskvasse Tartu - Petsei kaudu. Tihti aga Venemaa avarustelt saabuv rong hilines Petserisse niipalju, et kohalik Petseri - Tartu rong alustas juba oma teekonda Tartusse ja lasti tal ka mõni jaamavahe liikuda, et saaks korjata kokku teeäärsetest peatustest Tartusse tööle sõitjad. Kui aga hilinenud Moskva "ekspress" järele jõudis, lükati kohalik kapsauss jalust, kui teisejärguline kõrvale ning lasti hilinenud kiirrong mööda, Ei lugenud ei sõidugraafik ega rahva soov õigeks ajaks tööle jõuda. Asi käis ikka tähtsuse järjekorras.
Ja see Moskva rongi hilinemine oli päris tavaline. Tulin sellega peaaegu igal teisipäeval Moskvast Tartusse . Olin tollal Tartu Reisi- ja Ekskursioonibüroo giid - grupisaatja.


Täpselt samasugune Petseri "kapsaussi" tunne tekkis täna matemaatikaeksamieelsel konsultatsioonil, kui meile oli planeeritud ainult kaks tundi ja siis tuli palju tähtsam aine - inglise keel, mis tuli ilmtingimatta ekspressina suruda mateeksami eelsesse aega. Õpilastel igatahes oli täitsa kahju lahkuda, sest korrata oleks oi oi kui palju. Aga teha pole parata - asjad käivad ikka tähtsuse järgi.

Moskva rong Tallinnas Balti jaamas

"Kapsaussi"sisevaade 

 "Kapsauss" alustab oma teekonda Petserist Tartusse

Moskva rong Tapal. Ees ootab loksumine Tartu ja Pihkva kaudu suure kodumaa pealinna. Esindusrongid "Estonia" ja "Tallinn" sõitsid ka tookord Narva kaudu.

Fotod on veebilehelt: Baltic Trains Picture Gallery

• Šveikile öeldi, et lõuad pidada ja edasi teenida
• Midagi ei saa ega tohigi unustada.
• Seal kus lõpeb mõistus - seal algab raudtee
• Elu on keerulisem, kui arvata võib.
• Asjad käivad ikka tähtsuse järjekorras.

Ja nii ongi

Esmaspäev, 04.06.2012

Meie elus on väga palju erinevaid situatsioone ja see, kuidas me eluga toime tuleme sõltub suuresti sellest, millisest aspektist me asju vaatame. Mida kõrgemale me jõuame, seda rohkem õpime inimesi ja olukordi hindama. Ei ole olemas halba inimestvõi kehva päeva, on vaid meie vaatevinkel asjale.

Juba paar päeva olen olnud täiesti allaandja rollis ja tühi nagu sidrun. Ma ei suuda ennast kokku võtta. Pidevalt tuleb see tunne, et enam ei jaksa, enam ei taha ja kaua ma pean neid väljakutseid taluma ja üldse miks just mina ja alati minuga peab kõik juhtuma. Olen nagu üksteist aastat töötanud tühikäigul ja jõudnud välja ei mitte kuhugi. Ma ei suuda mõista, mis minuga juhtunud on, aga maailm on kokkuvarsemise äärel ja kõik tundub olevat miraaž ja jällegi leian end tahtmatult Platoni koopast.

• Selguse puudumine vangistab su eluenergia, segaduses olek takistab edasiminekut.
• Selgusele jõudmine avab su ees uksi, avades taas vabaduse oma teel edasi liikuda.
• Ma tean, mis on minu eesmärk, ma tean, mida väärin, ma tean, et kõik raskused on ületatavad.
• Peale mõõna tuleb alati tõus
• Võidelda, otsida, leida ja ei mittekunagi alla anda.

Ja olengi jõudnud lõppu ...

On neljapäev - 31. mai ad 2012. Tegevuskohaks E. Vilde nimeline Gümnaasium ja kell on saamas just 12.30 ja  lõppemas on mul selle õppeaasta viimane tund . Viimane nii enda kui ka oma armastatud vastuolulise, kuid toreda 9. klassi jaoks kindlasti  viimane füüsika. Klomp tõuseb kurku ja enam ei leia sõnu, ka silmanurgas tunnen kerget kipitust, sest korraga ongi kõik - tahaks öelda neile noortele sõpradele veel palju ilusat ja kasulikku, nii mõnegi soovituse küll eksameiks ja elukski kaasa- aga sõnad ei tule enam välja. Selle toreda kahe koostöö aasta jooksul olen püüdnud neile jagada lisaks füüsikale ka muidgi, sellest isegi olulisemaid tarkusi - neid kuidas õppida ja kuidas elus toime tulla.
Helisev koolikell lõpetab tunni ja see ongi minu selle õppeaasta viimane tund ja viimane tund Vildenimelises gümnaasiumis üldse. Minu tööleping lõpeb 15. juunil.
Kui küsida minult selle kolme ja poole aasta kohta vildenimelises siis võiksin öelda, et jäin üldiselt rahule ja olen siis nüüd jällegi ühe kogemuse võrra rikkam - töö normaalselt toimivas väikeses maagümnaasiumis, mis erineb tunduvalt nii suurest linnagümnaasiumist kui ka tibatillukesest maa põhikoolist või  täiskasvanute gümnaasiumist. Eks igal pool ole oma võlud ja valud, paremad ja halvemad päevad ja rõõmsamad või kurvemad hetked.

• Mälestused on kuldsed lülid elu raudseis ahelais.
• Midagi ei saa ega tohigi unustada.
• Iga asja lõpp on uue algus
• Igal hulknurgal on paraku mitu tahku
• Per aspera ad astra