Endal on siis käes see pikk kooliõpetaja suvepuhkus. Oi kui tühi tunne hinges tegelikult valitseb ja lausa imelik kohe, et ei pea ühest koolist teis kihutama, töid parandama, tunde ette valmistama ja järeltöid tegema - korraga on nagu karussell peatunud.
Jaanilaupäev möödus Pikasillas suguvõsa kokkutulekul. Tore oli näha oma juuri ja harusid nii lähedalt kui kaugelt - nii noori kui vanu.
Kokkutulek toimus Merle ja Aivari kodus
Kokkutuleku sportlik pool
Siin me oleme
Kokkutuleku lahutamatu osa oli grillimine
Täiskomplekt Pikasilla kokkutuleku pilte on siin
Kiirustasume küll kokkutulekult koju. et minna koduküla jaanitulele, kuid pidu oli peal ja kaasa ei viitsinud välja minna, nii pime oli, et kedagi ei näinudki kus rahvas puntidena istusid, Helistasin siis ühele oma sõbrantsile, kutsusin välja, vestlesime natuke ja siis läksin koju. Jaaniöösel istusin siis arvutis ja aitasin ühel kenal noorel neiul tuju tõsta, kelle noormees ei kutsunudki sõnajalaõit otsima.
Jaanijärgne nädal möödus suure lõõgastumise tähe all, Õppeaasta lõpp oskab alati minu nii tühjaks teha, et kogu energia kulub eimittekuimillegi tegemisele.
Järgmine nädalavahetus kulus siis autovahetusele. Elus on ikka nii, et kellegi vanast saab teise mehe uus.
Loodame, et meie uus pereliige saab meid teenida hulga aastaid. Vana auto teenis meid palju aastaid, alguses õe firmas ja siis pereautona. Viimased aastad oli ta meie teeniustuses. Praktiliselt kordagi ei vedanud ta meid alt, ei käimamineku ega ka teelejätmise osas. Kaugeimat punktid olid Põhja - Soome ja Lõuna - Venemaa rääkimata lühematest Poola, Soome või Venemaa otstest. Kahjuks aga sai tema aeg otsa ja nüüd teeb mul üks noor sõber sellest lumerajaauto, millega saab siis talvel oma sõiduoskusi lihvida.
