Reedesest päevast sai mõnus laupäev

Reede

Ja jällegi käes on reede ja nädala viimane tööpäev- olen siis jällegi klassiõpetaja rollis kohalikus koolis ja nagu reedeti ikka minu endine klass, praegused üheksandikud.

Siin nad on minu klass - tõsi küll kuuendas

Klassijuhatajaks sain ma neile tookord täiesti ootamatult, pärast õpetaja Eha Orupõllu lahkumist maisest elust. Klassijuhataja kandidaate oli mitu ja õpilaste tahtel saingi nende juhiks mina. Õpetasin neile 6. klassis arvutiõpetust, 7. klassis aga loodusõpetust. Kahjuks tekkisid meil 8. klassis mitmed erimeelsused ja neile oli vaja jõugujuhiks ette mehisemat meest. Ja selleks saigi õpetaja Margus, kes on nendele isa eest praegugi. 7. klassi lõpus korraldasime toreda lõpupikniku Moonika uues kodus- võõrustajaks Moonika ja tema ema Maret. Siin on mõned pildid mis Moonika kaamera ette jäid. Ise olin siis fotokata, sest kaotasin selle talvisel Poola - Tsehhi  reisil ära, sest tee oli libe ja ühel avariikohal autost väljudes kukkusin pikali ja fotokas lendas nii taskust välja, et ei märganudki.

 Grillmeister Allar

 Oi, kui paks ma siis veel olin, 

aga see siin ei ole minu tipptulemus

Reedel siis järjekordselt paarismate. Alustasime ruutfunktsioonide ja ruutvõrrandite kordamisega. Sai netti ka paar asja üles laaditud.

Lineaar - ja ruutvõrrandid

Ruutvõrrandite lahendamine

Füüsikas vaatasime filmi tuumarelva valmistamisest ja tuumarünnakust Teise maailmasõja lõpupäevil kahe  Jaapani suurlinna vastu. Kavatsen seda teha ka Juurus ja Raplas.

Õhtul möödus suht rahulikult koduses miljöös ja ka facebooki kaudu virtuaalmaailmas suheldes ja netiavarustel seigeldes. Otsisin põhjust, et teha eimittemidagi. 

Vestlusesse minuga asus üks lapsevanem, kes oli mures oma poja käekäigu pärast. See ema oli tõsises mures  oma 16 aastase poja pärast ja otsis põhjust, miks alkohol on ta lapsele saanud nii oluliseks. Jajah - elu on kord juba selline, et vahel tuleb õpetaja olla ka 24/7, aga selle õnnetu ema mure oli tõesti tohutu ja nagu näha tuleb tegeleda ka lastevanemate nõustamisega, kuigi pean nentima, et pedagoogide psühholoogiline etttevalmistus , seda eriti andragoogika osas,ei ole just kõige tugevam.

Laupäev

Laupäev läks jällegi siis metsas ja rabas ringikolistamise tähe all. Looduses viibida on mul alati meeldinud, aga eriti nüüd kui terviseprobleemid on muutunud pea olematuks. Oma esimese ameti - kalakasvataja ja hüdrobioloogia valisin oma suure loodushuvi tõttu. Kahjuks pidin aga oma õpitud ja armastatud tööst loobuma, aga sellest ehk mõni teinekord memuaaride rubriigis.Seekord tegin pikema tiiru ja edasiliikumiseks oli auto, sest teed rattaga minekuks liiga porised, aga luban edaspidised rabaringid ikka hakata jalgrattaga tegema. 

Rohkem pilte on nagu alati mu pildiblogis 

Kollaste nartsisside, ülaste ja konnakudu aeg


Õhtul sai käidud siis Kennis külas ühel  suurel Mirabellil, kes sai just nelja aastaseks. Mirabell küsis, kes ma olen. Vastasin Greete issi, aga sain põlastava vastuse- ei ole, titabeebi oled. Elus on ikka nii, et maailma tuleb vaadelda oma mätta otsast ja selliselt kujunebki välja maailmapilt. Vahel on tore ka maha kükitada ja  vaadata, vaadata ümbrust ja elu läbi lapse silmade. Ja see pilt on äge - uskuge! Muideks, naised armastavad öelda, et mehed jäävadki lasteks, ainult mänguasjad lähevad aina kallimaks ... Ja naistel pidavat alati õigus olema? Ei kinnita, ega lükka ka ümber.

Õhtul Kennis pildid jällegi pildiblogist

Mõtiskluseks!

• Ja naistel pidi alati õigus olema.

• Iga kingsepp peab jääma oma liistude juurde.

• Veepeeglid on taeva maaletoojad.

• Igaüks näeb maailma oma mätta otsast.

• Mälestused on kuldsed lülid elu raudseis ahelais.

Viimasest koolikellast, konnadest ja muustki

Kolmapäev

Täna oli siis minu tütrekese Greete viimane koolikell - kurb aga pidulik nagu ma armastan sellel puhul ikka öelda. Aeg läheb linnutiivul ja alles see oli kui ta sündis, astus oma esimesed sammud ja oli ka tema esimene koolipäev.

Esimene tund

Greete esimene

Saatuse tahtel pidin ta ära panema koduküla koolist Raplase suuurde kooli 6 . klassi ja nüüd on ta siis jõudnud ka sellega ühele poole. Seitse aastat jagasime siis ühist kooliteed, aga paraku on see etapp otsa saamas.

 Siin nad on Greete oma sõbrannedega Mari - Liisi ja Victooriaga põhikooli lõpupäeval ja tänasel viimase koolikella päeval.

Edu nelile ja kõigile tänavustele abiturientidele eksamiteks!

Ise aga olin jälle oma tööülesannete tõttu jällegi kohalikus Eidapere koolis. Suht norm koolipäev, mida kahjuks mürgitas info eelmisel õhtul alevikus toimunud suures konnade tapmise talgutes, mille kuulduse järgi korraldasid meie õpilased. On tohutult kahju, et õpilased võivad olla ikka nii julmad ja kui puudub austus endast nõrgemate vastu, siis ei saa seda olla ka teiste vastu. Ja kui ei pea lugu teistest, siis ei ole välja teenitud ka armastust enda vastu.

Neljapäev

Pidulik päev siis Juurus - ka vildenimelises gümnaasiumis helises täna viimane koolikell. Esimene klass tõi käekõrval päevakangelased auditooriumisse, kus toimus päevakohane aktus koos heade sõnadega direktorilt, klassijuhatajatelt, koolikaaslastelt jt.

Video tutipäeva aktusest leiad siit

KÜLL ON TÄHED

O on ümmargune,

K on kandiline – küll on tähed.

I on tipuline,

Ä on täpiline – meelest läheb.

Oh, kooliaeg, oh kooliaeg,

millal sina tuled,

mul on valmis juba 

pliiatsid ja suled.

S käib susinaga,

J-il saba taga – küll on tähed.

N on sedapidi,

U on tagurpidi – meelest läheb.

Oh, kooliaeg, oh kooliaeg,

millal sina lähed,

mul on meelest läinud

kõik need suured tähed.

Selged mul on tähed,
aga sellest vähe – tarvis sõnu.

Ülikooli lähen,
õpin needki pähe – küll on mõnu.

Oh, ülikool, oh ülikool,

millal sina tuled,

ära minu eest sa

oma uksi sule. 

Tänase päeva märksõnaks võiks olla ka leppimine, andestamine ja unustamine.

Suutsin taastada oma normaalse suhte 9. klassiga ja tund möödus sõbralikus ja asjalikus ning töises keskkonnas.

Samuti õnnestus mul taastada sõbralik läbisaamine paari oma noore sõbraga, aga eks ta ole - vanarahvaski ütleb selle peale, et omad koerad kisuvad - omad koerad lepivad.Nii see on olnud siin maises ilmas ajast aega ja päriselt.

Raplas leidsin tahvlilt ühe toreda joonistuse - tõsi küll mitte küll päevakohase, aga avastasin Victooria talendi ja tõsise kunstihuvi ja selle üle on mul siiralt hea meel.

Mõtiskluseks!

• Iga asja lõpp on uue algus.

• Iga sõna ja teoga võid kedagi haavata.

• Austa ennast, siis teised austavad sind.

• Kõik mis särab, ei ole veel kuld.

• Kui enam ei mitte kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Vihmane ja sompus hommik tõi ilusa päeva

Ja siis selline ta ongi - üks vihmane hommik. Eks selline vihm peseb ära kõik talvise saasta ja annab kevadvärskust. Nii on see olnud ajast aega ..

Sellise kevadine ilm on kaprisne nagu noor neiu, kelle tujud ja teod on paraku ettearvamatud. Päeva lõpuks ilm aga paranes ja päikegi näitas oma kevadist palet. Õhus oli tunda kevadist värskust ja kõledad rohuplatsid veel mullusuvise kuluga võtsid natuke juurde rohekat jumet. On tunda , et kevad on saamas võitu talve üle ja edasi kandma teatepulka järgmise vaheetapi suveni. Küll aga tahaks, nii väga tahaks seda suve - ilusat ja sooja täis ootusi ja lootusi. võib - olla tõesti esimest paarikümne aasta jooksul, mil olen tagasi saanud suures osas oma liikumisvõime ja sellega koos tervise. Olen nagu see äsjasaabunud kevad taas tahtmist täis tegutseda, samas teha ka seda, mis aastate jooksul on jäänud tegemata -  aga ajamasin tiksub ikkagi edasi halastamatu kiirusega, sest aeg paraku on isotroopne ja ei tea iial, millal jõuab kätte aeg kolida kõigevägevama juurde.

Selline kosutav issameie annab tegelikult palju jõudu ja tahtmist, aga ka mõistmist ja lugupidamist üksteise vastu.
Elu paratamatult on tihti platonlik - asume nagu Platoni koopas ja ei näe elu ise vaid ainult kujutisi sellest - miraaži. Suures osas baseerubki meie materialistlik maailmakäsitlus vaid unistustel. Unistamine ei ole aga teatavasti keelatud, kuigi kõik unistused ei täitu mitte iialgi ja ju nad selleks unistused ongi.
Olen ma õnnelik - ilmselt olen. Mul on kodu, pere ja ka töö, mida ma ka tegelikult armastan. Aga on olnud unistusi mis ei ole kahjuks eiiial määratud täituma. Inimloomus paraku ongi vist selline.
Hommikul  heliseb siis tütrekese viimane koolikell ja jällegi on üks etapp elust läbi. Aeg aga lendab paratamatu kiirusega, meie tahtele allumatult.

Rooma imperaaator Marcus Aurelius Augustinus  on öelnud aja kohta järgmist:

 Ja selle ajaga on paraku ka nii:

Tänane koolipäev Eidapere koolis. Kaamerasilma ette jäid hetked tundidest loodusainete klassis, kuhu paigaldati aastaid tagasi maakonna teine smart tahvel. Raplamaaa esimese taolise tahvliga oli mul au töötada Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Täpsem ülevaade jällegi minu pildiblogist

Mõtiskluseks!

• Iga asja lõpp on uue algus.

• Meeletu, meeletu maailm

• Aja suund on isotroopne ja ajamasinat ei ole võimalik tagasi pöörata.

• Lapsepõlves unistasin võimatut - nüüd on mu unistus täitunud.

• Olen andestanud, kuid mitte unustanud.

   

Loodusest uue nädala askeldustesse

Pühapäev

Ainuke normaalne päev nädalas, kui saab magada ja ei pea kuhugi ruttama. Mul õnnestus sellel ilusal hommikul magada isegi poole kaheksani. Ilm oli super ja pärast hommikukohvi otsustasime prouaga ära käia mu kolleegi ja sõbra Margusel külas, et heita peale pilk tema kevadistele askeldustele ja nautida tema koduaia tärkavat ilu.

 Marguse koduaed on tõesti ilus igal aastaajal. Rohkem pilte leiab minu pildiblogist.

Edasi viis meie teekond autoretkele Mukre - Selja mäed - Pulga küla ja sealt koju tagasi. See umbes 30km teekond oleks paras teinekord läbida jagratastel, kuid teeolud on veel liiga porised. Suvi on ees - küll jõuame.

Selle retke pildid leiab jällegi minu pildiplogist

Selline tore pühapäev annab energiat kogu nädalaks - aitab leevendada viimasel ajal hinge kogunenud kurvameelsusel ning annab energiat kogu nädalaks.
Õhtul aga jällegi jooksvad koolitööd ja ikka seesama juba kiireks saav Moodle projekt.

Esmaspäev

Täna hommikul viisin siis autoga oma tütre viimast korda koolimajja tundidessse. Homme ja ülehomme teeb seda emme. Sellega on tema jaoks koolitunnid otsas ja eksamid ja koolilõpetamine ees. Pisar tuli silma, olen teda Raplasse juba 7 aastat sõidutanud ja nüüd siis saab korraga kõik otsa. See ei ole siiski lõpp, vaid uue algus ja me peame koos kalli kaasaga nentima, et meie tütreke on suureks saanud, tahame seda või mitte. Olen ühtlasti nii õnnelik ja samas ka kurb ...

Avalöök siis jällegi Juurus ja jällegi ühed mu lemmikutest 8. klass. Eks nad olid jälle nagu olid ja ma pean  ja saangi neist aru. Pole  ju paar päeva üksteist näinud ja on esmaspäeva hommik ja sigavara ja nii kõrgel ja nii igav. Teisalt aga osa koolitükke on jäänud teistes ainetes viimasele minutile st. minu tundi. Kes tahab sõbraga vastuseid võrrelda ja kes tahab lihtlabaselt copy - paste teha. Aga õpilane on õpilane ja seda alati teha püütud. (ka mina omal ajal, kui viitsisin, tavaliselt jäi lihtsalt tegemata) Sisemiselt ma mõistan neid ja püüan keelata, aga eriti veenvalt see välja ei kuku. Mis parata - koolikord on seadus, mis kuulub täitmisele nii õpilaste kui ka töötajate poolt - meeldib see meile või mitte, kas tahame või ei taha.

Teemaks siis silma ehitus ja nägemine, abiks mu kolleegi, eksamikeskusest,  Kristeli slaidiesitlus.

Nägemishäiretest saame ülevaate sellelt pildilt

Egas midagi, järgmine esmaspäev tuleb natuke nende teadmisi kontrollida. Neljapäeval ei saa, sest siis peame lõpetama selle optikateemaliste testide komplekti.

11. klass mõnusad nagu ikka - teemaks spektrite liigid

Täpsema teemakohase slaidiesitluse leiab siit.

 http://fyysika.matefus.eu/spektrid.pptx

10. klassis rääkisime lainetest ja lainete omadusest nagu dispersioonist ja interferentsist, Täpsemalt tuleb see teema käsitlusse 11. klassis, aga siis juba valguslainete kontekstis. Teen seda mina või keegi teine - pole teada, selleas osas valitseb kahjuks täielik teadmatus. Klass oli nagu ikka tavapäraselt sõbralik ja hästi laheda huumorimeelega nagu alati.

12. klassile panin ciis välja kursusehindeid ja see oli siis üldse mul viimane kokkusaamine nendega. Neljapäeval heliseb neile viimane koolikell oma vana , kuid nii armsaks saanud maja seinte vahel. Edu neile eksamiteks ja tahaks uskuda, et see koolikell ei jää neile toredatele noortele inimestele viimaseks üldse elus, sest tänapäevase elukestva õppe puhul ei saa õpingud iialgi otsa.

Üheksas klass - tahaks ka neile midagi head öelda aga ei oska, ma ei tea kuhu on jäänud selle klassis mõni kuud tagasi valitsenud sõbralikkus ja heatahtlikus. Püüdsin küll andestada seda eelmise nädala jama, kuid mõru mekk oli asja juures ikka ja ei suutnud neid ka täna korralikult tööle panna. Lõpetasin slaidiesitluse näitamise, sest ma ei ole harjunud oma ebahuvitavat juttu teistele peale suruma, andsin iseseisva tööna 15 küsimust vastata. Kahju , sest usun, et enamik neidudest ja osa noormeestest oleks kindlasti olnud huvitatud aaatomimudelite teema täpsemast käsitlusest.

Rapla 10 a läks töiselt ja asjalikult nagu alati - teemaks samuti lainete omadused. Kaheksandas  oli kohal seekord 7 piigat, aga mind oma kohalolekuga bioloogiatunnis austasid ainult särasilmne, hiidlasliku huumorimeelega Kaisa ja elurõõmus ja sõbralik Maarika. Ju  teistele oli siis päeva 8. tund liig mis liig. Füssateema sama mis Juuruski, bios võtsime edasi putukaid.

Mõtiskluseks!

• Iga asja lõpp on uue algus.

• Kui oled hädas - sõbrad aitavad.

• Vahel ongi vaja eemale tõmbuda, et oma mõtteid mõelda ja lihtsalt olla.

• Kurvameelsuse vastu aitab teekond sinna, kust oleme pärit - loodusesse.

• Olen andestanud, kuid mitte unustanud.