Viimasest koolikellast, konnadest ja muustki

Kolmapäev

Täna oli siis minu tütrekese Greete viimane koolikell - kurb aga pidulik nagu ma armastan sellel puhul ikka öelda. Aeg läheb linnutiivul ja alles see oli kui ta sündis, astus oma esimesed sammud ja oli ka tema esimene koolipäev.

Esimene tund

Greete esimene

Saatuse tahtel pidin ta ära panema koduküla koolist Raplase suuurde kooli 6 . klassi ja nüüd on ta siis jõudnud ka sellega ühele poole. Seitse aastat jagasime siis ühist kooliteed, aga paraku on see etapp otsa saamas.

 Siin nad on Greete oma sõbrannedega Mari - Liisi ja Victooriaga põhikooli lõpupäeval ja tänasel viimase koolikella päeval.

Edu nelile ja kõigile tänavustele abiturientidele eksamiteks!

Ise aga olin jälle oma tööülesannete tõttu jällegi kohalikus Eidapere koolis. Suht norm koolipäev, mida kahjuks mürgitas info eelmisel õhtul alevikus toimunud suures konnade tapmise talgutes, mille kuulduse järgi korraldasid meie õpilased. On tohutult kahju, et õpilased võivad olla ikka nii julmad ja kui puudub austus endast nõrgemate vastu, siis ei saa seda olla ka teiste vastu. Ja kui ei pea lugu teistest, siis ei ole välja teenitud ka armastust enda vastu.

Neljapäev

Pidulik päev siis Juurus - ka vildenimelises gümnaasiumis helises täna viimane koolikell. Esimene klass tõi käekõrval päevakangelased auditooriumisse, kus toimus päevakohane aktus koos heade sõnadega direktorilt, klassijuhatajatelt, koolikaaslastelt jt.

Video tutipäeva aktusest leiad siit

KÜLL ON TÄHED

O on ümmargune,

K on kandiline – küll on tähed.

I on tipuline,

Ä on täpiline – meelest läheb.

Oh, kooliaeg, oh kooliaeg,

millal sina tuled,

mul on valmis juba 

pliiatsid ja suled.

S käib susinaga,

J-il saba taga – küll on tähed.

N on sedapidi,

U on tagurpidi – meelest läheb.

Oh, kooliaeg, oh kooliaeg,

millal sina lähed,

mul on meelest läinud

kõik need suured tähed.

Selged mul on tähed,
aga sellest vähe – tarvis sõnu.

Ülikooli lähen,
õpin needki pähe – küll on mõnu.

Oh, ülikool, oh ülikool,

millal sina tuled,

ära minu eest sa

oma uksi sule. 

Tänase päeva märksõnaks võiks olla ka leppimine, andestamine ja unustamine.

Suutsin taastada oma normaalse suhte 9. klassiga ja tund möödus sõbralikus ja asjalikus ning töises keskkonnas.

Samuti õnnestus mul taastada sõbralik läbisaamine paari oma noore sõbraga, aga eks ta ole - vanarahvaski ütleb selle peale, et omad koerad kisuvad - omad koerad lepivad.Nii see on olnud siin maises ilmas ajast aega ja päriselt.

Raplas leidsin tahvlilt ühe toreda joonistuse - tõsi küll mitte küll päevakohase, aga avastasin Victooria talendi ja tõsise kunstihuvi ja selle üle on mul siiralt hea meel.

Mõtiskluseks!

• Iga asja lõpp on uue algus.

• Iga sõna ja teoga võid kedagi haavata.

• Austa ennast, siis teised austavad sind.

• Kõik mis särab, ei ole veel kuld.

• Kui enam ei mitte kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab